Uudised

05.12.2018

Eesti Gaas avab sel nädalal Viljandis ja Rakveres ning lähiajal veel Jõhvis surugaasitanklad, kus lisaks maagaasile saab tankida rohegaasi ehk eestimaist päritolu taastuvkütust biometaani. 

“Lisaks on maagaas vedelkütustest ka oluliselt puhtam ja keskkonnasõbralikum. Kuna koostiselt ja kvaliteedilt on rohegaas ja maagaas samaväärsed, siis autole sobivad mõlemad ühtemoodi ning neid võib kasutada paralleelselt,“ märkis Kotov. Viljandis Planeedi tänavas, Rakveres Rägavere teel ja Jõhvis Jaama tänavas asuvates gaasitanklas teenindavad kliente kaks tankimissaart, mõlemas on kaks tankimispüstolit, üks sõiduautodele ja teine bussidele. Kokku on Eesti Gaasil peale uute jaamade avamist 11 gaasitanklat üle Eesti.Tanklad ehitas Eesti Gaasi tütarfirma EG Ehitus. Ehitust toetas riigile kuuluv Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), kelle II toetusvooru rahastusel rajatakse üle Eesti 12 biometaani tankimisvõimekusega  tanklat. Projekti kogumaksumus ulatub 2,23 miljoni euroni, toetusraha eraldatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Biometaani ehk rohegaasi toodetakse täna Virumaal, Kundas ning Viljandimaal, Põhja-Sakala vallas Koksvere külas. Eesti Gaas tarnib klientidele maagaasi nii torugaasi, surumaagaasi (CNG) kui veeldatud maagaasina (LNG). Lisaks müüb ettevõte elektrit nii kodu- kui äriklientidele ning arendab erinevaid energiatootmislahendusi. Eesti Gaasil on 48 000 klienti ja 230 töötajat.

31.10.2018

30.10.2018

15.10.2018

  • Tallinna Linnatranspordi AS-i nõukogu kinnitas ettevõtte 2019. aasta investeeringute kava, mille alusel ostab ettevõte järgmisel aastal sada uut keskkonnasõbralikku gaasibussi. Vastavalt ettevõtte strateegiale asendatakse kõik vanad diiselbussid kütusena gaasi kasutavate linnaliinibussidega.                  

    Tallinna Linnatranspordi nõukogu esimehe Kalle Klandorfi sõnul on otsus edaspidi ainult gaasil töötavaid busse soetada samm keskkonnasõbralikuma linnatranspordi suunas.

    “Uued gaasibussid aitavad märgatavalt alandada liinikilomeetri omahinda, võimaldavad kasutada kodumaist biogaasi ja on tänastest linnaliinibussidest oluliselt väiksema ökoloogilise jalajäljega,” selgitas Klandorf gaasibussidele ülemineku tagamaid. “Samuti aitab otsus kaasa, et Tallinn võiks tulevikus kanda Euroopa Komisjoni rohelise pealinna tiitlit.”

    Kokku hangib ettevõte 2019. aastal 60 uut normaalpikkuses ja 40 liigendbussi, mis moodustavad rohkem kui viiendiku Tallinna Linnatranspordi kasutuses olevast 469 bussist. Lisaks hangitakse järgmise viie aasta jooksul veel 200 uut bussi, millega kasvab gaasibusside osakaal bussipargis aastaks 2023 kokku üle 60 protsendi. Esimese saja uue bussi täpne maksumus selgub hankega, kuid on hinnanguliselt 25 miljonit eurot.

    “Uute gaasibussidega vahetame välja kõige vanema osa bussipargist, millega muudame ettevõtte bussipargi oluliselt efektiivsemaks ja reisijasõbralikumaks,” selgitas Tallinna Linnatranspordi juhatuse esimees Deniss Boroditš. “Lisaks kütusekulude alanemisele rohkem kui 1,4 miljoni euro võrra säästame ka remondikuludelt rohkem kui 600 000 eurot aastas.”

    Pärast viieaastase investeeringuprogrammi lõppu on Tallinna Linnatranspordi veeremist välja vahetatud kõik diiselbussid, mis ei vasta Euroopa Parlamendi Euro6 heitmestandardile.

    Tallinna Linnatranspordi AS haldab 90 protsenti Tallinna ühistranspordi mahust, teenindades pealinnas bussi, trammi ja trolliga aastas kokku rohkem kui 142 miljonit reisijat.

11.10.2018

  • MKM alustab energia- ja kliimakava konsultatsioone. 

    Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga alustab täna konverentsiga „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ ettevõtete ja huvirühmadega riikliku energia- ja kliimakava (REKK) konsultatsioone, mis näeb visioonina ette Eesti taastuvenergia osakaaluks kogu lõpptarbimisest 42 protsenti aastaks 2030.

    MKM-i energeetika asekantsler Ando Leppimani sõnul panustab taastuvenergia osakaalu kolm valdkonda: soojuse tootmine, elektri tootmine ja transport. Sealhulgas peaks aastaks 2030 olema taastuvenergia osakaal elektri tootmisel 30 ja transpordis 14 protsenti.

    Asekantsler Leppiman täpsustas, et kui taastuvelektri tootmist õnnestuks rahastada statistikakaubandusest läbi teiste Euroopa Liidu riikide toetusskeemide, võib taastuvelektri osakaal ulatuda ka 50 protsendini.

    Soojusenergia tootmise eesmärkide saavutamiseks panustab riik eelkõige energiatõhusate hoonete arengusse, elektritootmisel biomassi kasutavate elektrijaamade, tuuleenergia ja päikesepaneelide arengusse ning transpordis biometaani, diislikütuse ja bensiini biokomponendi kasutusele ning elektritranspordi laienemisse.

    Aastaks 2030 peab Euroopa oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama 40 protsenti võrreldes aastaga 2005. Vähendamise eesmärgid on liikmesriigiti jaotatud erinevalt võttes arvesse erinevaid aspekte. Näiteks tuleb Eestil oma kasvuhoonegaaside heidet vähendada transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise sektorites ehk nn Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi välistes sektorites 13 protsenti võrreldes aastaga 2005.

    Euroopa Liidu liikmesriikidele rakenduv kohustus riikliku energia- ja kliimakava koostamiseks tuleb novembris kinnitatavast energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrusest. Riikide kavade põhjal hindab Komisjon EL 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika sihtide saavutamist. Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatav „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ põhineb 2017. aastal Eestis kinnitatud arengudokumentidel. Nendeks on Riigikogus kinnitatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“.

     

11.09.2018

  • Eesti rohegaasi müük tanklates lõi senise rekordi.   Augustis osteti gaasitanklates üle Eesti 493 000 m³ eestimaist päritolu rohegaasi, mis ületab kõiki selle aasta varasemaid kuiseid tarbimise mahte, teatas Eesti Gaas.“Nõudlus gaasi kui soodsa ja keskkonda hoidva kütuse järele on suurenenud, suudame täna oma tanklates müüa ära kogu Eestis toodetud rohegaasi mahu ning senist trendi vaadates näen ruumi ka müüginumbrite   kasvuks,” ütles Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov.Augustikuus tankisid sõidukiomanikud kokku ligi 493 000 m³ rohegaasi, mida on ca 10% enam kui juulis. Kokku müüdi Eesti Gaasi tanklates augustis 713 800 m³ surugaasi, millest rohegaas moodustas 70%.Septembri algusest on gaasitoodetel Eesti Gaasi tanklates uued nimed. Rohegaas (rahvusvahelise lühendina CBM ehk compressed biomethane) on sada protsenti eestimaine taastuvkütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest. Maagaas+ (rahvusvahelise lühendina CNG+ ehk compressed natural gas+) tähistab imporditud maagaasi ja kohaliku rohegaasi segu.“Viisime muudatuse sisse, et toodete nimetused peegeldaksid täpsemalt tangitava kütuse sisu ja päritolu ning kliendil oleks lihtsam valikut teha,” selgitas Raul Kotov. “Sõidukiomanikel on seega nüüdsest valida 100% eestimaist päritolu toote ning imporditud maagaasil põhineva kombineeritud toote vahel, sealjuures gaaside keemiline koostis ja kvaliteet on samaväärsed ning autole sobivad mõlemad,” lisas Kotov.

 

09.09.2018

  • Juulis tangiti Eesti Gaasi tanklates sõidukitesse üle Eesti 715 000 m³ surugaasi, millest eestimaist päritolu rohegaas ehk biometaan moodustas 61 protsenti. Rohegaasi eelistatakse enim tankida Pärnus ning Tallinnas. “Kui juunikuu rohegaasi tarbimine tegi suure hüppe, siis võib öelda, et juuli lõpu seisuga on tarbimine stabiliseerunud,” ütles Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov. Kokku tangiti üle Eesti sõidukitesse 437 000 m³ rohegaasi, mis moodustab kogu surugaasi müügist kaks kolmandikku. Rohegaasi toodetakse Kundas ja kogu toodang müüakse läbi Eesti Gaasi tanklate.“Eestimaist päritolu rohegaasi osteti kõige enam Pärnus, kus suur osa ühistranspordist on gaasile üle läinud. Mõningast kasvu võrreldes varasema kuuga näitab ka Tallinna tanklate müük,” lausus Raul Kotov ning lisas, et rohegaasi saab täna tankida Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu tanklates.Kokku tankisid sõidukiomanikud oma kütusepaakidesse juulikuus surugaasi 715 000 m³ mahus. “Gaasikütusele üle läinud sõidukiomanikele on üha enam olulisem gaasi vähene keskkonnasaaste ning bensiiniga võrreldes kaks korda odavam hind,” mainis Eesti Gaasi juhatuse liige. Kilogramm rohegaasi maksab Eesti Gaasi tanklates alates 1. juulist 0,899 eurot ning maagaasi ja rohegaasi segu 0,859 eurot.Rohegaasi toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist. Rohegaasi saab sõidukikütusena osta nii puhtal kujul kui ka maagaasiga segatult. Kuna koostiselt ja kvaliteedilt on rohegaas ja maagaas samaväärsed, siis autole sobivad mõlemad ühtemoodi ning neid võib kasutada paralleelselt.

01.09.2018

  • Alates 1.09.2018 on Eesti Gaasi tanklates üle Eesti müügil kaks gaasitoodet:  rohegaas ja maagaas+. 
  • Rohegaas (rahvusvahelise lühendina CBM ehk compressed biomethane) on sada protsenti eestimaine taastuvkütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning biomassist.
  • Maagaas+ (rahvusvahelise lühendina CNG+ ehk compressed natural gas+) tähistab imporditud maagaasi ja kohaliku rohegaasi segu. 
  • “Sõiduautodele saab Eesti Gaasi tanklates juba kevadest saati tankida kahte liiki surugaasi ning selleks, et nende nimetused peegeldaksid täpsemalt tangitava kütuse sisu ja päritolu ning kliendil oleks lihtsam valikut teha, otsustasime nimesid täpsustada,” selgitas Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov. “Sõidukiomanikel on seega nüüdsest valida 100%-liselt eestimaist päritolu toote ning imporditud maagaasil tugineva kombineeritud toote vahel. Gaaside keemiline koostis ja kvaliteet on samaväärsed ning autole sobivad mõlemad,” lisas Kotov. Eesti Gaasi surugaasitanklad asuvad täna Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Tartus (vaata kaarti). Sel sügisel avatakse uued tanklad Viljandis, Rakveres ja Jõhvis ning tanklaketi laiendamine jätkub ka edaspidi.

01.08.2018

  • Eleringi pressiteade1.08.2018
  • Kolme kuuga kasutasid autod ja bussid 8082 megavatt-tundi rohegaasi Eleringi hallatava gaasi päritolutunnistuste registri andmeil toodeti Eestis teises kvartalis kokku 8082 megavatt-tundi biometaani ehk rohegaasi, mis tarbiti ära transpordisektoris. Kodumaise rohegaasi tootmine algas tänavu aprillis. Kui esimesel kuul oli Eestis toodetud biometaani kogus 353 megavatt-tundi, siis maikuus ulatus vastav näitaja juba 2642 ning juunis 5087 megavatt-tunnini. Registri andmeil toodeti kolme kuu jooksul 7941 megavatt-tundi biometaani reoveesettest ja 141 megavatt-tundi toodeti loomsest sõnnikust ja biomassist.Eestis toodavad biometaani praegu kaks tehast – Kundas asuv Rohegaas OÜ ning juunis käivitunud Viljandimaal Põhja-Sakala vallas paiknev Biometaan OÜ.Biometaan ehk rohegaas on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus aine, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist.Gaasi päritolutunnistus elektrooniline dokument, mille Elering väljastab tootjale tema taotluse alusel ja mis tõendab, et tootja on Eestis tootnud biometaani. Üks päritolutunnistus väljastatakse ühe megavatt-tunni biometaani kohta ning tunnistuse kehtivusaeg on 12 kuud. Gaasi päritolutunnistuste register on mõeldud gaasi päritolu tõendamiseks lõpptarbijale.Biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamiseks maksab riik tarbitud biometaani koguse eest tootjatele toetust, samuti toetatakse vastavate ehk surugaasi tanklate rajamist. Praegu tegutseb Eestis kümme surugaasi (CNG) tanklat, samas on Keskkonnainvesteeringute Keskus toetanud 15 surugaasi tankla rajamist, mille tulemusel saavad vajaliku taristuga kaetud pea kõik Eesti regioonid.

20.04.2018

09.03.2018

21.02.2018

  • Jõhvi kontserdimajas toimus Eesti Gaasi keskne teabepäev metaangaaside teemal ja jagati ka teavet suvel avatava gaasitankla kohta Jõhvis.

 

  •  

16.02.2018

01.02.2018

  • Tartu biometaani infopäeva ettekanded ja fotod
  • KIK koos Maaülikooliga korraldas 24. jaanuaril 2018 kodumaiste keskkonnasõbralike taastuvkütuste tutvustamise raames infopäeva “Rohegaas 2018”. Üritusel osales ligi 100 valdkonnaga seotud inimest.

    Infopäeval anti ülevaade erinevaist riigipoolsetest toetustest, mille koosmõjul on tänaseks käivitunud nii biometaani tootmine, jaotamine kui ka tarbimine transpordikütusena. Kuulsime ka täpsemalt, kuidas miski neist üksikuna toimib ja millise panuse tarbimisahelas annab. Biogaasi ja -metaani tootjatelt saime infot objektiivsete arengute kohta, ettekanded olid nii autofirmade kui ka gaasiautode hooldusega tegelevate ettevõtete poolt.

    Infopäev oli suunatud kõigile, kes hoolivad meie elukeskkonna puhtusest ja selle jätkusuutlikkusest ning on valmis selle nimel täna andma oma panuse

24.01.2018

11.12.2017

21.11.2017

15.11.2017

KIK – Pärnu linnaliinibussid viiakse üle biometaanile ehk rohegaasil

01.11.2017

Ehitusjärgus on meil praegu kaks rohegaasi tootmisüksust, mis hakkavad toodangut andma  2018.a. :

  • Kõo Agro valdustes Siimani farmi juures  Biometaan OÜ, mis kerkib KIK-i poolt antud investeeringutoetuse abil ja valmib 2018. aasta suveks
  • Kundas Estonian Celli naabrina Greengas OÜ, mis  alustab aasta I kvartalis.

Kõo projekti eripäraks on see, et rohegaas pakendatakse, toote edastamiseks tanklani, survekonteinerisse ( 250bar ).  Seda seetõttu, et läheduses pole gaasivõrku, kuhu gaasi saaks sisse sööta. Selline konteineris                      gaasi edastamine on maailmas laialt kasutuses ja saab ka meil olema tavapärane piirkondades, kus puudub gaasitrasside võrgustik.

Need esimesed kaks üksust kokku toodavad aastas 7-8 milj.m³  rohegaasi, millest piisaks kolme Tartu-suuruse linna busside aastakütuseks.